Astang-jooga oli kirjeldatud Maharishi Patanjali poolt tema patanjali yog-sutrades. See on ainuke lahendus meie eesmärgile – rahu terves maailmas. Astang-jooga pakub individuaalset ja sotsiaalset heaolu, füüsilist, intellektuaalset ärkamist ning hinge tasakaalu. Maharishi Patanjali on seda seletanud yog-sutrade abil.
„Yama, niyama, Asana, Pranayama, pratyahara, Dharna, Dhyan, Samadhihi”  on jooga kaheksa printsiipi.
Inimene ei saa  saada joogiks neid printsiipe järgimata. Need printsiibid ei ole ainult joogide jaoks, kuid igaühele, kes soovib olla täielikult õnnelik või näha teisi elusolendeid õnnelikuna. Astang-jooga võib peatada vägivalda tänapäeva maailmas. Astang-jooga hõlmab nii igapäevaelu, kui ka kõrgemat adhyatma tasandit nagu dhyan ja samadhi. Iga inimene, kes on oma tõelise isiksuse otsinguil või soovib leida elumõtet, peaks järgima Astang-joogat. Yama ja niyama on Astang-jooga alustaldadeks.

1.Yama (vastupidavus):
Astang-jooga esimeseks printsiibiks on vastupidavus kirgedele (Yama).
Yama tõmbab tundeid ja mõistust vägivallast ja teistest ilmalikest mõtetest kaugemale, fokuseerides neid vaimul. Patanjali kirjeldas neid Yama niimoodi:
Ahimsa (mitte-vägivald), Satya (tõde), Asteya (mitte-valetamine), Brahmacharya (tsölibaat) ja Aparigraha (mittevajalike asjade mitte kogumine) – need ongi viis Yamat.
2. Niyama (pühad reeglid):
Teiseks põhifaktoriks Astanga-joogas on reeglid.
Need on shaucha (puhtus), santosh (rahulolemine), tapas (meeleparandus), Swadhyay (vedade regulaarne uurimine), Ishwar pranidhan  (sügav truudus Jumalale).
3. Asanad (Poosid)
Need on mugavad poosid, mis on kasulikud füüsilises, mentaalses, emotsionaalses plaanis ja vaimuseisundi jaoks. 
4. Pranayam
Need on jooga hingamisharjutused ehk tasakaalustatud hingamine. See on jooga praktika, vabatahtlik kontroll hingamise üle, mille abil me saame ka kontrollida oma mõistust.
5. Pratyahara
Pratyahara on tunnete väljalülitamine. Kui tunnetel ei ole sidet subjektidega, siis need muutuvad vastavalt mõistuse seisundile (chitta). Võit mõistuse üle tunnete ümbersuunamise teel subjekti poolt endasse nimetatakse Pratyaharaks.
6. Dharna
Dharna on üheks kontentratsiooni vormiks. See on oma mõistuse väljalülitamine ilmlikest probleemidest ning fokuseerimine hingele ninh Ülemhingele. Dharna praktika protsessis Dhyan tuleb iseenesest.
7. Dhyan (Meditatsioon)
Kõrgema mõistuse kontsentreeritud oja nimetatakse Dhyaniks. Kui suundub merre, see segud mereveegs. Samal moel mõistus süveneb Kõrgema mõistuse sisse ja ei mõtle millestki teisest.
8. Samadhi